Wolna encyklopedia - Free.edu.pl - Pingviinlased - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia

Pingviinlased - Vikipeedia, vaba entsüklopeedia

Languages:ar | id | bg | ca | ceb | cs | da | de | et | en | es | eo | fr | he | hr | it | ko | lt | hu | nl | ja | no | pl | pt | ru | ro | sk | sl | sr | fi | sv | te | tr | uk | zh





    Tags:
  • Pingviinlased,GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents,Hõimkond (bioloogia),Keelikloomad,Klass (bioloogia),Lind,Linnud,Loomad,Paleotseen,Riik (bioloogia),Selts (bioloogia)

Linki:
wolna encyklopedia

aparaty cyfrowe

wiedza online

encyklopedia, wiedza

encyklopedia

encyklopedia - wiedza

twoja encyklopedia

otwarta wiedza

free wiki

wiki online

Porn sites dvd tube:
espanacams
amateur dvd tube
anal dvd tube
hardcore dvd tube
lesbian dvd tube
blowjobs dvd tube
cumshots dvd tube

Pingviinlased

Allikas: Vikipeedia

(Ümber suunatud artiklist Pingviin)
Warning sign Võimalik autoriõiguste rikkumine.
Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele.

Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

Pingviinlased
Fossiilide leiud: Paleotseen-retsentne
Pygoscelis papua
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Infraklass: Neognathae
Selts: Pingviinilised Sphenisciformes
Sharpe, 1891
Sugukond: Pingviinlased Spheniscidae
Bonaparte, 1831
Perekonnad

Aptenodytes
Eudyptes
Eudyptula
Megadyptes
Pygoscelis
Spheniscus

Pingviinlased (Spheniscidae) on lindude sugukond, mis on pingviiniliste (Sphenisciformes) seltsi ainusugukond.

Sissejuhatus Pingviinid elavad enamasti Antarktise rannikul ja lõunapöörijoone lähisaartel, kus on väga külm. Pingviinid on kohastunud eluks meres paremini kui ükski teine linnuliik. Pingviinid ujuvad ning sukelduvad väga hästi ja osavalt. Ujumiseks kasutavad nad oma tugevaid loiva-taolisi tiibu. Pingviinide ujumiskiirus on umbes 5-10 km/h, vahel isegi kuni 36 km/t. Vee all võib keiserpingviin veeta 9 minutit. Maismaal liiguvad pingviinid püstasendis ja neil on kummaline vaaruv kõnnak. Vahel võivad nad ka kõhu peal liuelda. Pingviinid ei saa lennata ega joosta.

Pingviinide tihe kehakate on kaitseks külma ja niiskuse vastu. Nende tihe kehakate koosneb läikivatest vettpidavatest sulgedest, see tagabki pingviinidele kuivuse ja soojuse. Peale selle aitab külma vastu alusnaha paks rasvakiht, mis on 7 cm paks.

Pingviine on ligi 17 liiki. Nendest kõige väiksem on kääbuspingviin, kelle kõrgus on ainult 40 cm. Suurim pingviin on 115 cm pikk keiserpingviin. Pingviinid on enamasti väga sarnased – seljasulestik on must ja kõhusulestik valge.

Liuglemine

Maismaal kulgemine pole pingviinide tugev külg. Üle jäätunud maapinna kakerdades libastuvad nad väga tihti. Nad on sellega harjunud ning siis, kui see peaks juhtuma, viskavad pingviinid end kõhuli, et liuelda. Nii saavad nad ka kiiremini edasi. Sukeldumine

Kuningpingviinid sukelduvad sageli saagi püüdmiseks sügavale, umbes 45 meetristesse sügavustesse. Suurim teada olev sukeldumissügavus on 250 meetrit. Sukeldumiseks kasutavad nad oma ujujalgu ja tüüriks saba. Pingviinide pesitsus

Pingviinid pesitsevad kolooniatena. Koloonias võib olla kuni miljon isendit. Pesa on harilikult kas kividest platvorm või endakraabitud koobas. Pesas ehk kurnas on 1-3 muna (väiksematel pingviinidel rohkem). Tavaliselt hauvad ja hooldavad poegi mõlemad vanemad. Pingviinide poegade koorumine võtab aega umbes 64 päeva. Pingviinide vaenlased

Pingviinidel on vähe vaenlasi. Kõige suuremateks on suur-änn ja merileopard. Suur-änn ohustab pingviine maismaal, merileopard aga meres.

Pingviinide toit

Pingviinid saavad oma toidu vees ujudes. Peamiseks pingviinide toiduks ongi kalmaarid, kalad ja vähilised. Kalmaare ja kalu püüavad söögiks keiserpingviinid, kuningpingviinid ja teised suuremad pingviinilised. Väiksemad pingviinid toituvad aga väiksemast saagist - vähilistest . Pingviinide sõbralik käitumine

Pingviinid on väga seltsivad linnud, sellepärast nad pesitsevadki kolooniatena. Pingviinid ei vaheta oma paarilisi kiiresti, vaid saavad hakkama mitu aastat oma paarilisega. Kui pesitsev paar kokku saab, siis on näha, kuidas nad tervituseks üksteise päid hõõruvad. Lisaks puhastavad ja kohendavad vastastikku sulgi.

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Pingviinlased"



Wikipedia jest zarejestrowanym znakiem towarowym Wikimedia Foundation
Wszystkie materiały pochodzą z Wikipedii, obięte są licencją GNU Free Documentation License

sposób na | usługi pozycjonowania | Filmy YouTube | angielski szkoły warszawa | noclegi nad morzem | Biuro Księgowe Warszawa | Domena internetowa | woda | pensjonaty zakopane | Sprzęt narciarski | spolszczenia do gier | ekologia | plac zabaw | apartamenty Wrocław | Darmowe programy p2p
wymiana linków promocja, wymiana linków | Poker Zagraj w pokera | Nauka jazdy Kraków Nauka jazdy Kraków | herbalife odchudzanie z nasz± diet±
wymiana linkami SEO Tools wymiana linkami SEO Tools
verba-pobierz | odzyskiwanie danych | imprezy integracyjne dla firm | moda młodzieżowa | car hire portugal